Kasulik teada

Siit leiate valiku Ahvenamaad lähemalt tutvustavat materjali. Ajaloolised daatumid, igameheõigus, autonoomia ja kultuur. Saate teada, kuidas ja miks nii väike piirkond Soomes on saanud endale nii suure iseotsustamisõiguse.

Olulisi daatumeid Ahvenamaa ajaloost

~8000 eKr:
Ahvenamaa kõrgeimad tipud kerkivad merest.

4200 eKr:
Esimesed asukad – jahimehed ja kalastajad – saabuvad idast.
Need ajutised elanikud toovad saartele kammkeraamika kultuuri.

2500 eKr:
Uued asukad saabuvad läänest ja toovad kaasa lohkkeraamika kultuuri. Jaht ja kalastamine on nendegi peamised elatusallikad, kuid sellest ajast pärinevad ka esimesed algelise maaviljeluse ja karjakasvatuse alged. Tegemist on püsiasustusega.

1500–400 eKr:
Pronksiaeg. Sellele ajastule on iseloomulikud kaljudele rajatud kangurkalmed. Laevkalmeid leidub Ahvenamaa põhisaarel.

400 eKr – 500 pKr:
Kliima halvenemine muudab elamistingimused ebasoodsaks. Ahvenamaa on hõredalt asustatud. Perioodi lõpuks kasvab elanikkond valdavalt läänest saabunud sisserändajate arvel.

500–800 pKr:
Uus sisserände laine – elanikkond kasvab hoogsalt ja asustus laieneb kogu Ahvenamaa põhisaarele.

10. sajand:
Tihe asustus kogu Ahvenamaa põhisaarel. Sellest ajast pärineb hulk külakalmistuid ja hoonejäänuseid. Hoogustuvad kaubandussidemed naabermaadega. Esimesed jäljed ristiusu levikust.

13. sajand
Rajatakse mitmed kirikud. Ahvenamaa on allutatud Rootsi kroonile.

14.sajand
1309: Ahvenamaa läheb Turu foogtkonna haldusesse ja hakkab kuuluma Turu piiskopkonda.

1388: Esmakordselt mainitakse Kastelholmi lossi.

15. sajand: Ahvenamaa moodustab eraldi halduspiirkonna, mille keskus on Kastelholmi loss.

1442: Kuningas Christoffer III kehtestab seaduse, et Ahvenamaa elanikud tohivad kaubelda üksnes Turu ja Stockholmiga.

1472: Esmakordselt nimetatakse Kökari kloostrit.

16. sajand:
1507: Taani laevastik rüüstab admiral Sören Norrby juhtimisel rüüstab Kastelholmi kindlust.

1521–1523: Gustav Vasa vabadusvõitluse käigus toimuvad rootslaste ja taanlaste vahelised
lahingud ka Ahvenamaal.

1556: Soome valitseja hertsog Johan (hilisem Rootsi kuningas Johan III) läänistab Ahvenamaa ja Åbolandi.

1571: Kuningas Erik XIV ja tema kaasat Karin Månsdotterit hoitakse vangistuses Kastelholmi lossis.

17. sajand
1634: Ahvenamaast saab vastmoodustatud Åbo ja Björneborgi maakonna Ålandi provints.

1638: Regulaarne postivahetus Rootsi ja Soome vahel hakkab käima Ahvenamaa kaudu. Talupojad saavad postiroodus osalemise kohustuse.

1639: Saltvikis alustab tegevust Ahvenamaa rahvakool.

18. sajand
1714: Venelased rüüstavad Põhjasõja käigus Ahvenamaad. Suurem osa elanikkonnast pageb Rootsi.

1742–1743: järjekordne ajutine Vene okupatsioon (Mütside sõda)

1765: Talupoegadele antakse õigus müüa oma saadusi seal, kus nad tahavad.

1795: Arst Fredrik Wilhelm Radloff (1766–1838) avaldab Ahvenamaa kirjelduse Beskrifning öfver Åland.

1796: Grisslehamni (Rootsi) ja Signildskäri (Ahvenamaa) vahel rakendatakse tööle optiline telegraafiliin.

19. sajand
1808: Venelased tungivad Ahvenamaale. Nende peaväed paiknevad Kumlingel. Puhkenud talurahvamäss sunnib väed Ahvenamaalt lahkuma.

1809: Venelased vallutavad Ahvenamaa. Rootsi loobub Fredrikshamni rahulepinguga Soomest ja Ahvenamaast.

1828: Valmib Eckerö posti- ja tollimaja. Ehituse arhitektiks oli Carl Ludvig Engel.

1829: Alustatakse Bomarsundi kindluse ja selle eeslinna Skarpans ehitamist.

1835: Godbys asutatakse merekool.

1854: Krimmi sõja käigus purustavad Inglise ja Prantsuse sõjalaevad Bomarsundi kindluse.

1856: Krimmi sõja järgsete rahuläbirääkimiste tulemusena saab Ahvenamaast demilitariseeritud piirkond. Hakkab kehtima ettevõtlusvabadus, mille tulemusel areneb jõudsalt talupoegade meresõit.

1861: Aleksander II asutab Jomalasse Övernäsi küla maadele Mariehamni linna, andes sellele nime oma naise keisrinna Maria järgi.

1886: Luuakse kunstnik Victor Westerholmi (1860–1919) ümber koonduv Önnengeby kunstnike koloonia, kus hiljem külastasid ka Noor-Eesti kirjandus- ja kunstirühmitusega seotud eesti loovharitlased.

1895: Finströmis alustab tegevust Ahvenamaa rahvaülikool.

20. sajand
1915: Vene väeosad tuuakse Ahvenamaale. Rajatakse rannakaitsepatareisid ja muid kaitseehitisi.

1917: Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Ahvenamaa elanikud väljendavad esimest korda avalikult oma soovi taasühineda Rootsiga 20. augustil rahvaülikooli ruumides korraldatud rahvakoosolekul. 6. detsembril kuulutab Soome end iseseisvaks.

1918: Kodusõda puudutab ka Ahvenamaad: Godby piirkonnas peetakse lahinguid Punakaardi ja Nystadi (Uusikaupunki) korpuse vahel. Rootsi toimetab oma väeosad enam kui 600 mehega Ahvenamaale ja alustab läbirääkimisi, hoidmaks ära edasisi kokkupõrkeid. Sekkub Saksa mereeskadron, mispeale kõik sõjaväed lahkuvad Ahvenamaalt. Luuakse mitteametlik parlament ( landsting).

1919: Kolmest esindajast koosnev delegatsioon osaleb Pariisi rahukonverentsil, esitledes seal Ahvenamaa küsimust.

1920: Soome parlament võtab vastu Ahvenamaa autonoomiaseaduse. Ahvenamaa mitteametlik parlament esitab Rootsi valitsusele deklaratsiooni Ahvenamaa Rootsiga taasühinemise soovist. Selle liikumise juhid Julius Sundblom ja Carl Björkman, arreteeritakse, süüdistatuna riigi reetmises.  Ahvenamaa küsimus võetakse selle rahvusvahelise iseloomu tõttu Suurbritannia eestvõttel arutlusele Rahvasteliidu nõukogus.

1921: Ahvenamaa küsimus otsustatakse Rahvasteliidu nõukogus. Ahvenamaa jääb Soome riigi koosseisu, kuid Soome peab maakonna elanikele tagama rootsi keele staatuse, kultuuri
ja kohalike traditsioonide säilitamise ning samuti kehtestama maakonnale autonoomia. Kümme riiki kirjutavad alla Ahvenamaa demilitariseerimise ja neutraliseerimise konventsioonile.

1922: 1920. aastal vastu võetud autonoomiaseadus hakkab kehtima. Valitakse landsting, esimeheks saab Julius Sundblom. Landsting koguneb esmakordselt 9. juunil. Seda päeva tähistatakse tänini Ahvenamaa autonoomia päevana.

1938: Ahvenamaa elanikud protestivad innukalt Rootsi ja Soome plaanide vastu rajada Ahvenamaale sõjalised kindlustused (Stockholmi plaan). See plaan jäetakse kõrvale Nõukogude Liidu vastuseisu tõttu.

1939–1944: Ahvenamaal ei toimu olulisi sõjalisi operatsioone. Kindlustusehitisi rajatakse küll mitmesse kohta, kuid need lammutatakse kohe pärast sõda.

1951: Võetakse vastu parandatud autonoomiaseadus.

1954: Ahvenamaa saab oma lipu.

1970: Ahvenamaa saab Põhjamaade Nõukogu liikmeks.

1978: Valmib kohaliku parlamendi  ja valitsuse hoone Självstyrelsegården.

1984: Käibele lastakse esimesed Ahvenamaa postmargid.

1988: Esimest korda nimetatakse kohalik valitsus landskapsstyrelse ametisse parlamentaarsel alusel.

1993: Hakkab kehtima uus, kolmas autonoomiaseadus.

1993: Tegevust alustab iseseisev Ahvenamaa postiamet.

1995: Ahvenamaa liitub koos Soomega Euroopa Liiduga.

1996: Asutatakse Ålands Radio & TV Ab - Ahvenamaa oma raadio ja televisioon.

21. sajand
2002: Soome marga asemel võetakse käibele euro

2004: viiakse sisse parandused autonoomiaseadusesse.